LOOMING
1990 - 1991 ''Kustumatu valguse maailm''
Lühiromaan “Kustumatu valguse maailm“ viib lugeja keskkonda, kus ei kehti inimeste harjumuspärased tavaelu reeglid. Seal toimub halastamatu võitlus nii iseenda kui ka ümbritseva maailmaga. Teos jutustab 16-aastase nooruki võitlusest ellujäämise nimel nõukogude eeluurimisvanglas ning sealset karmi olustikku.
Tegevus toimub Patarei vanglas, kus peategelasteks on Goga, Metsavend, Pätakas, Pikk ja Munapea. Vangide jaoks on vägivald muutunud juba igapäevaelu juurde käivaks nähtuseks. Sellesse suhtutakse ükskõikselt ja rahulikult. Pööratakse tähelepanud ka detailidele - väga kehv söök, millega koonerdatakse, ja otsitakse vana tubakat, mida oleks siiski hea suitsetada.
Vanglas elab nii eestlasi kui ka venelasi ning üksteisel püütakse kogu aeg elu raskemaks muuta. Vanglas kehtib olelusvõitlus - tugevamad ja osavamad jäävad ellu ning nõrgemad peavad alluma tugevamate poolt loodud korrale. Vanglas kehtivad omad reeglid, mis vabadele inimestele tunduvad üsna sünged.
Tegevus toimub Patarei vanglas, kus peategelasteks on Goga, Metsavend, Pätakas, Pikk ja Munapea. Vangide jaoks on vägivald muutunud juba igapäevaelu juurde käivaks nähtuseks. Sellesse suhtutakse ükskõikselt ja rahulikult. Pööratakse tähelepanud ka detailidele - väga kehv söök, millega koonerdatakse, ja otsitakse vana tubakat, mida oleks siiski hea suitsetada.
Vanglas elab nii eestlasi kui ka venelasi ning üksteisel püütakse kogu aeg elu raskemaks muuta. Vanglas kehtib olelusvõitlus - tugevamad ja osavamad jäävad ellu ning nõrgemad peavad alluma tugevamate poolt loodud korrale. Vanglas kehtivad omad reeglid, mis vabadele inimestele tunduvad üsna sünged.
2001 ''Sõdurjumala teener''
2006 ''Viiv pikas sõjas''
2008 ''Gort Ashryn: I osa. Enne viimast sõda''
2009 ''Gort Ashryn: II osa. Sõda''
Teine köide algab Maa Föderatsiooni sissetungiga Gort Ashryni planeedile. Kõrge tehnilise arengutasemega elanikkonnal on monarhistlik ühiskond. Maa Föderatsiooni presidendil on soov kogu inimkond allutada oma võimule. Gort Ashryni ja Galad Faeli elanikke kujutatakse äärmiselt vapratena ning nende poolel on ka Anton Irv VIII sümpaatia, kes siiski ei taha oma sõjaväge reeta. Suur osa romaanist koosneb lahingukirjeldustest, mis on kohati verised ja masendavad. Maa Föderatsiooni ühiskonna sisemine lagunemine on selgelt näha, nagu ka föderaalsete relvajõudude terroriga loodud "lojaalsuse" õõnsus. Kloonsõdureid suudab nende ebainimliku eluga leppima panna vaid teadmine, et nad kaitsevad kogu inimkonda, ja kaasinimeste vastu sõdimise fakt muudab olukorra nende jaoks talumatuks. Antakse üsna selgelt mõista, et ka tehismõistuslikul tankil on rohkem iseseisvat mõtlemist kui föderaalarmee sõduril.
ARVAMUSED RAAMATUST:
Kristjan:«Olen seda juba ammu oodanud väga märkamatult ilmus lettidele! Kohustulik lugemine igale ulme sõbrale. Nii hea raamat ja seda meie omalt kirjanikult!»
Siim Veskimees: ««Gort Ashryn» on stiilipuhas ja hämmastavalt läbimõeldud kosmosesõja kirjeldus.»
Kaarel Kressa: «Kunnas on raamatu maailma väljajoonistamisel näinud põrgulikult rohkem vaeva, kui mõistliku optimismi korral oodata oleks võinud.»
ARVAMUSED RAAMATUST:
Kristjan:«Olen seda juba ammu oodanud väga märkamatult ilmus lettidele! Kohustulik lugemine igale ulme sõbrale. Nii hea raamat ja seda meie omalt kirjanikult!»
Siim Veskimees: ««Gort Ashryn» on stiilipuhas ja hämmastavalt läbimõeldud kosmosesõja kirjeldus.»
Kaarel Kressa: «Kunnas on raamatu maailma väljajoonistamisel näinud põrgulikult rohkem vaeva, kui mõistliku optimismi korral oodata oleks võinud.»
KOLUMNIST
Leo Kunnas kaitseb ajakirjanduses järgnevaid seisukohti:
· Eesti põhiseaduse muutmine oleks tõsine viga. Kaitseväe ülemvõimu andmine kaitseministrile on ohtlik. Selline tegu ei teeniks tsiviilisikute kontrolli Eesti kaitseväes ning võim oleks politiseeritud.
· Eestis peaks olema väga hästi välja koolitatud reservil põhinev armee, mis kaitseks Eestit rünnaku korral enne NATO vägede saabumist.
· Eesti ei tohiks unustada kõige suuremat geopoliitilist vastast Venemaad. Kõige hullema tsenaariumi korral peaks Eestil olema vähemalt 40 000 reservsõjaväelast.
· Kaitseministeerium pole teinud midagi, et arendada sisejulgeolekut ning keskendub eelkõige rahvusvahelistele missioonidele.
· Eesti põhiseaduse muutmine oleks tõsine viga. Kaitseväe ülemvõimu andmine kaitseministrile on ohtlik. Selline tegu ei teeniks tsiviilisikute kontrolli Eesti kaitseväes ning võim oleks politiseeritud.
· Eestis peaks olema väga hästi välja koolitatud reservil põhinev armee, mis kaitseks Eestit rünnaku korral enne NATO vägede saabumist.
· Eesti ei tohiks unustada kõige suuremat geopoliitilist vastast Venemaad. Kõige hullema tsenaariumi korral peaks Eestil olema vähemalt 40 000 reservsõjaväelast.
· Kaitseministeerium pole teinud midagi, et arendada sisejulgeolekut ning keskendub eelkõige rahvusvahelistele missioonidele.
Põnevamaid arvamusjutte ajakirjandusest
(Parim arvamuslugu Eestis 2007)
LEO KUNNAS: Eesti 2007: Pyrrhose võit
Aprilli lõpus ja mai alguses pronkssõduri teisaldamisega seoses toimunu oli Eesti siseelus kahtlemata lõppeva aasta kõige olulisem sündmus.
…… Tegin need sündmused kaasa kaitseliidu liikmena: alustasin rühmapealikuna ning lõpetasin maleva staabiülemana. Tõenäosus, et Eestis tekib relvastatud konflikt, oli väga suur vähemalt kolmel korral: 1990. aasta mais ning 1991. aasta jaanuaris ja augustis. Kuni Vene vägede lahkumiseni 1994. aasta augustis oli veel mitu ohtlikku olukorda, mil oldi sõjalisest konfliktist mõne sammu kaugusel…..
http://www.epl.ee/artikkel/413080
LEO KUNNAS: Eesti 2007: Pyrrhose võit
Aprilli lõpus ja mai alguses pronkssõduri teisaldamisega seoses toimunu oli Eesti siseelus kahtlemata lõppeva aasta kõige olulisem sündmus.
…… Tegin need sündmused kaasa kaitseliidu liikmena: alustasin rühmapealikuna ning lõpetasin maleva staabiülemana. Tõenäosus, et Eestis tekib relvastatud konflikt, oli väga suur vähemalt kolmel korral: 1990. aasta mais ning 1991. aasta jaanuaris ja augustis. Kuni Vene vägede lahkumiseni 1994. aasta augustis oli veel mitu ohtlikku olukorda, mil oldi sõjalisest konfliktist mõne sammu kaugusel…..
http://www.epl.ee/artikkel/413080
Leo Kunnas: eestlased peavad oma riiki ise kaitsma
Eesti peab enne NATO abivägede jõudmist iseseisvalt vastu pidama 30–60 päeva, meie sõjalise riigikaitse ebapiisavus sunnib kaitsel aga keskenduma Tallinna lähiümbrusele, mis ähvardab meid liitlastest ära lõigata.
Eestile on oluline, kuidas Venemaa meid käsitleb, lausus reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kelle sõnul tuleneb Venemaa sõjalise doktriini üsna mitmest punktist olukord, kus Venemaa võib Eestit käsitleda võimaliku vaenlasena.
http://www.postimees.ee/?id=26695
Eestile on oluline, kuidas Venemaa meid käsitleb, lausus reservkolonelleitnant Leo Kunnas, kelle sõnul tuleneb Venemaa sõjalise doktriini üsna mitmest punktist olukord, kus Venemaa võib Eestit käsitleda võimaliku vaenlasena.
http://www.postimees.ee/?id=26695
Leo Kunnas: 35 viga Eesti iseseisva kaitsevõime arendamisel
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas toob välja 35 otsust, mis on pärssinud Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist.
Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud üle 16 aasta. Sõjalise riigikaitse ülesehitamine algas tegelikult veelgi varem - Kaitseliidu taasloomisega 1990. aasta veebruaris. Seega on õige aeg küsida: mida oleme riigikaitse valdkonnas saavutanud? Kas esmane iseseisev kaitsevõime on suudetud üles ehitada? Kas kasutame oma nappe ressursse ratsionaalselt ja tõhusalt?
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised /leo-kunnas-35-viga-eesti-iseseisva-kaitsevoime-arendamisel.d?id=27674435
Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud üle 16 aasta. Sõjalise riigikaitse ülesehitamine algas tegelikult veelgi varem - Kaitseliidu taasloomisega 1990. aasta veebruaris. Seega on õige aeg küsida: mida oleme riigikaitse valdkonnas saavutanud? Kas esmane iseseisev kaitsevõime on suudetud üles ehitada? Kas kasutame oma nappe ressursse ratsionaalselt ja tõhusalt?
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised /leo-kunnas-35-viga-eesti-iseseisva-kaitsevoime-arendamisel.d?id=27674435
